Juhtrajamudelite ehitamine sai alguse Ühendkuningriigis ja Ameerikas 1950-te lõpus (www.professormotor.com).
Neid automudeleid oli võimalik juhtida kiiruse muutmise ja
pidurdamisega. Spordiala muutus Ameerikas ülipopulaarseks ja seda
nimetati American Hobby'ks. Ameerikas ehitati sellel ajal ca 20 000
juhtrajamudelirada. Eestis alustati 1970-te keskpaigas Nõmme Pioneeride
Majas juhtrajamudelite ehitamist õpetaja Artur Ranna juhendamisel.
Juhtrajamudelid on väikseimad automudelid, milledele peetakse võidusõite
kuni maailmameistrivõistlusteni välja. Mudelid on originaalist
vähendatud 24 või 32 korda ja neid käitavad spetsiaalsed alalisvoolu
elektrimootorid. Nende mudelitega võistlemiseks on vaja juhtrada, mis
annab mudelitele voolu ning määrab sõidusuuna. Võistleja tööks jääb
mudeliga mööda ringrada ettenähtud ajaga võimalikult palju ringe läbida.
Korraga saab võistelda nii palju võistlejaid, kui palju on radasid.
Enamasti on juhtrajad 8-rajalised. Võistlustel sõidetakse eelsõidud,
poolfinaalid, kus osaleb kuusteist eelsõitude parimat, ning seejärel
finaal, kus osaleb kaheksa parimat poolfinaalidest. Kiireimad
juhtrajamudelid (G7, dragracing) sõidavad kuni 200 km/h ja seda tubastes
tingimustes!
Käesoleval hetkel on Eestis viis klubi, millised osalevad ja korraldavad Eesti siseseid kui ka rahvusvahelisi võistlusi.
Juhtrajamudelitega tegeletakse Tallinna Nõmme Huvikooli uues
õppehoones Vikerkaare 10, Haapsalu Noorte Huvikeskuses, Pärnu Tehnikute Majas,
Sindi Mudeliklubis ja Äksi Automudelismi Seltsingus.
Sektsiooni esindaja on Kaiar Tammeleht, e-post: kaiartammeleht(ät)hotmail.com